„Alexanderi tehnika on viis muuta stress rõõmuks.” - Juliette Binoche

Mis on Alexanderi tehnika?

Alexanderi tehnika on üle 100 aasta somaatiline praktika, mille arendas 1890ndatel aastatel välja Austraalia näitleja F.M Alexander (1869-1955).

Tänasel päeval kasutatakse seda nii terviseedenduse, spordi, hariduse kui avaliku esinemise valdkonnas eesmärgiga vähendada ülestimulatsiooni, maandada stressi, lihaspingeid ja ärevust, parandada kehataju, hingamist ja häält ning soorituse kvaliteeti ning enesejuhtimist pingelistes olukordades.

Alexanderi tehnika tugineb neuroteadusele, biomehaanikale, psühholoogiale, kinesioloogiale, motoorikale. Vaata uuringute kohta SIIT.

Alexanderi tehnika õpetajakoolitus on rangelt reguleeritud - tehnika õpetamiseks on vaja läbida põhjalik 3-aastane väljaõpe ning läbida modereerimine. Kui soovida tehnikat õppida oma tarbeks, on seda võimalik teha koolitustel, töötubades ning individuaaltundides.

Millal on tehnikast kasu?

kaela- ja õlavöötme pinged ja valu;

krooniline stress ja ärevus;

sundasenditega kaasnevad pinged ja ebamugavus;

rühiprobleemid ja krooniline valu;

ülekoormusvigastused;

hääleprobleemid;

tähelepanu-ja keskendumisraskused;

emotsionaalne reaktiivsus;

uneprobleemid, krooniline väsimus;

pingepeavalud;

lõualiigese pinged ja valu;

soov arendada kehateadlikkust ja taju, parandada sooritust (avalik esinemine, pillimäng, sport vm)

Broneeri tasuta kõne

Millised on kasutegurid?

FÜÜSILISED KASUTEGURID:

kaela- ja õlavöötme pingete vabastamine;

seljavalu ja kroonilise valu leevendamine;

avatud kehahoiak ja ökonoomne kehakasutus;

parem koorinatsioon ja tasakaal;

vabam hingamine ja häälekasutus;

sügavam kehateadlikkus- ja taju;

vigastuste ennetamine ja taastumine;

sooritusvõime paranemine erialases tegevuses;

PSÜHHOLOOGILISED KASUTEGURID:

autonoomse närvisüsteemi paindlikkuse taastamine;

rahuseisundi loomine ja stressitaluvuse suurendamine;

terviklik enesetaju ja kehameele ühtsus;

tähelepanu ja fookuse paranemine;

oskuslikum emotsioonide regulatsioon;

ärevuse ja stressiga toimetulek pingeolukordades;

enese aktsepteerimine ja armastavam suhe iseendaga;

suurem kohalolu, eneseregulatsioon ja elujõud igapäevaelus.