Tere, saame tuttavaks, Mina olen Hanna-Liis! 🤗 Ma näen täna enda rolli naiste tervise, heaolu ja kasvu toetajana. Minu sügav missioon elus on õpetada naistele transformatiivseid eneseregulatsiooni oskuseid, et nad saaksid tunda end oma kehas, elus ja suhetes turvaliselt, elada autentset, jätkusuutliku ja elusat elu. Tänaseks on minu juhendamisel on tuhanded naised õppinud, kuidas läbi kohalolu-ja kehateadlikkuse praktikate oma närvisüsteemi reguleerida, et olla enda vastu lahkem, tunda end oma kehas taas turvaliselt, särada läbi kannatuse, jääda kaose keskel keskmesse, teha ennasthoidvaid valikuid ja liikuda sügavama enesekindluse- ja usalduse suunas. Mul on mul tagataskus rahvusvaheline õpetamise ja koolitamise kogemus ülikoolides, ettevõtetes, üksikisikutele suunatud koolitusprogrammides ja individuaaltöös. Oma töös hoian ruumi inimkogemuse kompleksusele, paradoksidele ning unikaalsusele, kuna olen märganud nii isiklikult kui töös klientidega, et tihtilugu on muutus kinni väikestes nüansides ning peenekoelistes kehameele seostes, mis enamikele kahe silma vahele jäävad. Minu lähenemine kombineerib nii Alexanderi tehnikat, kui ka teisi somaatilisi praktikaid, filosoofiat, psühholoogiat, neuroteadust ja coachingut, luues tervikliku metoodika, mis austab sinu kompleksust ja ainulaadsust. Minu meetodid on välja kasvanud nii isiklikust kogemusest, aastatepikkusest tööst inimestega, kes otsivad süsteemset, selget ja sügavat muutust ning üle 10 aasta pikkustest õpingutest rahvusvaheliste õpetajate, terapeutide, coachide, psühholoogide ja füsioterapeutide käe all. 🌱Kuidas saan toetada? Loe rohkem www.hannaliislao.com Sealt leiad põnevat lisalugemist ning info koolituste, individuaaltöö, meeskonna koolituste jm kohta. Armastusega, Hanna-Liis

Märts 💫 #närvisüsteemiregulatsioon #koolitus #naised #eneseareng #stress

Ole selline naine, nagu sa ise tahad olla. Mitte selline, nagu ühiskond ette kirjutab, ega selline, mille teised sinu peale projitseerivad, vaid selline, mis kasvab seestpoolt välja – sinu enda taipamistest, väärtustest ja sisemisest tõest. Me elame maailmas, kus „õige naise“ kuvand on tihti segu kultuurilistest ideaalidest ja kollektiivsetest ootustest. See on sageli lihtsalt sotsiaalne mask, mille kaudu me püüame kuuluda, olla armastatud ja säilitada turvatunne. Selles ei ole iseenesest midagi halba – oluline on lihtsalt see, et sa oled teadlik, kui sul see mask ees on. Ja et sinu süsteemis on võimalik seda ka mitte kasutada. Valiku koht on oluline. Sest kui sa isegi ei ole teadlik maskitamisest (ning jah, me kõik teeme seda), siis see hakkab sind piirama ja lämmatama. Naine olemine tähendab minu jaoks täna eelkõige valmisolekut kohtuda iseendaga väljaspool heakskiitu. See tähendab, et sa lubad endal teha asju, mis toovad sulle päriselt elujõudu, mitte ainult „patsutust õlale“. Sa valid huvid, suhted ja teod, mis toidavad sinu sisemist elu, isegi kui need ei sobitu ideaalse kuvandiga. Üks väärtus, mida ma inimestes väga hindan, on terviklikkus. Minu jaoks tähendab terviklikkus seda, et me õpime endas vastu võtma ja integreerima oma eri osi, ka neid, mis ei sobitu meie ideaalkuvandiga – omadusi, tundeid ja impulsse, mille oleme kunagi välja tõrjunud, sest need tundusid „liiga palju“, „liiga vähe“, „liiga valed“ või „liiga ohtlikud“. Mulle tundub, et me jääme iseendale alati mingil määral müsteeriumiks ja selles on midagi väga ilusat. Kui me julgeme tunnistada, et me ei tea enda kohta kõike, tekib ruum uudishimule, unistustele ja sisemisele dialoogile. Seepärast tundub mulle nii oluline õppida tundma esmalt iseennast: mis sind päriselt liigutab, mis sind kurnab, kus on sinu piirid ja kus on sinu võimalik kasvukoht. Mida enam sa eristad oma vajadusi kollektiivsest mürast, seda vähem võimu on kõigel välisel sinu üle. Seega ole see naine, kes sa ise tahad olla. Integreeri see, mida oled endas kaua kõrvale lükanud, ja luba endal kasvada terviklikumaks – mitte „ideaalsemaks“, vaid rohkem pärisemaks. 🤍🤍🤍

‼️9 kriitilist viga, mis takistavad sinu arengut Eelmisel nädalal küsiti minult: „Millised on suurimad vead närvisüsteemi reguleerimisel?“ Pärast 10 aastat tööd tuhandete inimestega üle Eesti (ja endale igapäev ausalt otsa vahtimist) olen märganud samu mustreid, mis hoiavad meid kinni vanades harjumustes ja takistavad järgmisele tasemele jõudmist. ‼️Siin on 9 kriitilist viga, mis võivad sinu arengut pidurdada: 1️⃣Enesekriitilisus kui sabotaaž Karmus enda vastu ei ole distsipliin – see on stressi allikas. Sinu närvisüsteem vajab lahkust, et muutuda. 2️⃣Kiire tulemuse nõudmine Keha ei parane käsu peale. Muutus on protsess, mis vajab aega ja teadlikku pühendumist. 3️⃣Mehhaaniline harjutamine Kui teed harjutusi automaatselt, kinnistad vanu mustreid sügavamale. Tõeline muutus sünnib teadlikust kohalolust – oskusest, mida saab õppida. 4️⃣Vastutuse äraandmine Keegi ei lahenda sinu väljakutseid sinu eest. Sina oled enda ekspert. Välised tööriistad aitavad, aga tõeline jõud on sinu kätes. 5️⃣Vale strateegia vale ajal Kõik meetodid ei sobi igale seisundile. Õige tööriista valik ja teadlikkus hetkes on kriitilise tähtsusega. Ilma selleta võid muuta oma olemise kehvemaks, mitte paremaks. 6️⃣Pühendumise ja järjepidevuse puudumine 1% parem iga päev = radikaalne muutus aasta pärast. Väikesed teadlikud sammud loovad suuri tulemusi. 7️⃣Praktikad jäävad elust eraldiseisvaks Tõeline muutus ei toimu ainult harjutuste ajal. See sünnib siis, kui regulatsioon integreerub sinu igapäevaellu – töö, suhted, otsused, treening ja argised tegevused. 8️⃣Keskendumine ainult tulemusele Kui võitled oma kogemuse vastu, võimendad seda. Alusta märkamisest ja aktsepteerimisest. Sõbralikkus enda vastu on tarkuse märk, mitte nõrkuse. 9️⃣Ainult teooria või ainult praktika Muutus nõuab mõlemat: sügavat mõistmist ja teadlikku rakendamist. Teadmised ilma praktikata on tühjad, praktika ilma mõistmiseta on pime. 🤔Tunned end mõnes ära? See on täiesti normaalne. Mustrid on inimlikud, aga need ei pea sind tagasi hoidma. 💬 Milline neist resoneerib sinuga kõige rohkem? Jaga seda postitust sõbraga, kes vajab väikest „müksu“ õiges suunas! 💛

🌿 Kuidas jääda kohal olevasse hetke, olla endaga kontaktis ja säilitada rahu ka siis, kui tempo on kiire ja vastutus suur? Kuidas vähem stressata ja teha oma närvisüsteemile restart? Just sellest rääkisime eelmisel nädalal @edu.akadeemiaga. Usun siiralt, et närvisüsteemi regulatsioon on meie heaolu, tervise ja unistuste vundament. See on oluline igale inimesele, olenemata, mis punktis ta täna on. Alati saab ju paremaks minna! Eks eneseregulatsioon ole kunst omaette – tõeline inimeseks olemise meistriklass, mis algab oma unikaalse närvisüsteemi tundma õppimisest, kehaga koostöö tegemisest ja enese vastu lahke olemisest. Töötoas uurisime, kuidas liikuda düsregulatsioonis sooritusest reguleeritud ja jätkusuutliku, elusa ning õnneliku eluni. Avasin lihtsalt ja praktiliselt, mis on närvisüsteemi regulatsioon ja miks see on igaühe jaoks oluline. Uurisime, kuidas ära tunda, kas sinu närvisüsteem on reguleeritud või düsreguleeritud ning millised on kõige levinumad müüdid ja vead, mis takistavad soovitud tulemuste saavutamist. Meie seisund mõjutab otseselt loovust, energiat, otsustamisvõimet, keskendumist ja seda, kas näeme elus võimalusi. Kas julgeme võtta riske ja lubada elul end armastada või hoiame end tagasi ja mõtleme: „Ah, mis mina…?“ Jagasin ka oma lemmikteemast – Alexanderi tehnikast – ning selgitasin, kuidas see erineb teistest meetoditest ja miks see võib tuua läbimurde seal, kus muud lähenemised pole aidanud. Sellised kohtumised kinnitavad, et kehateadlikkus ja närvisüsteemi regulatsioon, kui „uue keele oskus“, on inimestele täna ülioluline – ärevust, pingeid ja süsteemi ülekoormatust on rohkem kui kunagi varem. Aitäh, imeline @helinakalda , et hoidsid ruumi ja küsisid nii häid küsimusi! Olen saanud peale veebinari mitmeid kirju, kus inimesed kirjutavad, et asjad hakkavad lõpuks muutuma. Kui tore on seda kuulda! Mul oli tõeline rõõm olla osa vestlusest. Aitäh usalduse ja võimaluse eest. 🙏

Käisin täna Kanal 2s rääkimas Alexanderi tehnikast ja Kehataju päevast, mis on toimumas juba homme, 1.nov Fotografiskas! Vaata - kuula saadet järgi siit 👉🏻https://duoplay.ee/

Olen elus palju kordi kogenud kõikvõimalikkuse tunnet, kui keha teeb minuga koostööd ning ka kõige suuremat kurbust, lootusetust ja frustratsiooni, kui keha töötab justkui minu vastu. Pisikese tüdrukuna tegelesin iluvõimlemisega ja unistasin balletikoolist. Korduvad põlvevigastused katkestasid selle unistuse juba varakult. Noorukina leidsin uue kire – ratsaspordi. Kolmeteistaastasena juhtus mul aga õnnetus: hobune jooksis minust üle ja selle tagajärjel tekkis mul alaselja närvikahjustus. Aastate jooksul muutus valu järjest intensiivsemaks. Võtsin sageli valuvaigisteid, kuid juunjori aastateks oli selge, et keha ei pea enam vastu ning pidin spordist loobuma. Pärast gümnaasiumi lõppu läksin õppima pärimusmuusikat. Olin kaheksa-aastasest saadik mänginud klassikalist flööti ja muusika oli saanud minu peamiseks eneseväljenduse viisiks. Õpingute alguses diagnoositi mul randmes aga ülekoormuse tõttu tekkinud karpaal- ja kubitaalkanali sündroom ning taaskord seisin silmitsi hirmutava reaalsusega: ma ei saanud teha seda, mille kaudu ma end maailmas väljendasin. See viis mind sügavasse identiteedi ja spirituaalsesse kriisi. Kes ma siis olen, kui ma ei ole muusik? Ja see oli 19-aastase Hanna-Liis ainus suur soov sellel ajal. Ma ei tahtnud midagi muud teha. Ma püüdsin endale sisendada, et kõigel on põhjus ja tähendus, aga ausalt öeldes oli mul väga raske olukorraga leppida. Mingi osa minust ei tahtnud alla anda ning ülikooliõpinguid pooleli jätta. Otsustasin, et hakkan otsima lahendust. Puhkasin arsti soovitusel, käisin füsioteraapias, nõelravis, massaažis, elektriravis, magnetravis, hiljem ka operatsioonil. Kui käsi ei paranenud, sukeldusin ülikooli raamatukogus somaatika ning vaimse ja füüsilise tervise kirjandusse, otsides uudseid vaatenurki ja lähenemisi, mille abil paraneda. Õppejõu soovitusel avastasin Alexanderi tehnika! Võtsin esialgu individuaaltunde, peale mida tundsin kutset asjaga süvitsi minna – alustasin 2016.aastal Alexanderi tehnika õpetajakoolitust Tallinnas Alexanderi tehnika Instituudis Maret Mursa-Tormise käe all ning lõpetasin Londonis 2020.aastal. Jätkub kommentaarides ⬇️

🕊️ Kuidas leida oma hääl, kui ümberringi on nii palju müra? Iga inimene seisab silmitsi sarnase väljakutsega - kuidas kasvada ja arenda ilma, et kaoks ühendus sellega, mis kasvule tähenduse annab? Kuidas säilitada kontakt algimpulsiga iseenda sees, mis meid liikuma paneb? Ja, kui see ühendus on katkenud - kuida leida tagasitee algallikani, tõe ja maanduseni? Kui meie tähelepanu hajub lõpumatuna näivate ülesannete ning sisemiste ja väliste ootuste vahel, on just vaikus see, mis aitab tasakaalu taastada. Aga vaikus üksi ei piisa—seda peab ümbritsema ja kaitsma struktuur. Kui meie närvisüsteem on ülestimuleeritud, ei suuda me oma sisemist häält kuulda. See pole võimalik, sest oleme hirmus, segaduses, ebapiisavuse tundes ning kergesti mõjutatavad. Vaikus aga ühendab meid taas oma eesmärgiga. Selguse ja tõega. Toob meid tagasi aususesse ning annab meile jõudu edasi elada ning julgelt elada. Jätkusuutlik kasv ei tule pidevast avardumisest, tegutsemisest ja pingutamisest, vaid tasakaalust puhkuse ja pingutuse, tegutsemise ja mitte-tegemise, avardumise ja koondumise vahel, väljapoole-ja sissepoole elamise tasakaalust —sügavast teadmisest, mida hoida, millest loobuda ja mille eest seista. Kui meie kasvu juhib ausus iseenda ja teiste vastu ning igatsus harmoonia ja terviklikkuse suunas, hakkab meie töö väärtust koguma nagu liitintress—iga tegu ehitab vaikselt eelmisele. Jätkusuutlik elu algab siis, kui me teame, mis tahab läbi meie hääle väljenduda, ja lubame sellel meist läbi voolata—kergusega, rõõmuga ja usaldusega suurema plaani suhtes. Mis muutuks, kui me hindaksime vähendamist sama palju kui lisamist? Kui Sa tunned, et soovid jõuda unistusteni ennasthoidalt ja jätkusuutlikult, siis võib kursus “Ellujäämisest elususeni” olla toetavaks järgmiseks sammuks sinu avardumise ning enesehoiu teel. Rohkem infot leiad www.hannaliislao.com/eneseregulatsioon

🕊️Mind on alati paelunud vaikuse ruumid. Need hetked ja kohad, kus ei ole vaja midagi tõestada ega midagi lisada — vaid lihtsalt olla. Kui mõtlen lapsepõlve peale, mäletan, kuidas istusin tunde jõe ääres ja lihtsalt kuulasin. Vett, tuult, linde. Ma lihtsalt olin. Vaikselt, kohal, rahus. Kui nüüd tagasi vaatan, näen, et see ongi olnud üks läbiv teema kogu mu elus — otsida ruume, mis kutsuvad sissepoole. Kus saab vabalt hingata ja kuulatada, mis tegelikult minu sees toimub. Tean, et paljude jaoks on vaikus ebamugav. Kui pole muusikat, podcasti ega telekat, jääd üksi iseendaga. Ja kõik, mida oled vältinud, tuleb korraga nähtavale. Aga just siis, kui suudad lõpuks laskuda vaikusesse, hakkab sinus sündima midagi päriselt uut. ✨ Vaikus ei ole tühjus. Vaikus on algus. See on hetk enne järgmist sammu. Nagu hingetõmme muusikas enne, kui heli sünnib. See on hetk, kus saad ennast häälestada — oma mõtted, südame, keha ja hingamise. … Aeglusta… … Mitte midagi ei pea tegema… … Luba endal lihtsalt olla… … … … Ilma peatumiseta me ei näe, mis me otsuseid tegelikult juhib ja mõjutab. Vaikusesse tulemine ja kehameele joondamine on alati esimene samm ükskõik millisel teekonnal — olgu see tervenemine, looming või soov kasvada ja areneda. Ja kui vaikus on see, mis meid taastab, siis piirid on need, mis vaikust kaitsevad. Ilma struktuurita vaikus hajub. Ma usun, et piirid ja struktuur ei võta vabadust ära — vastupidi, need loovad selle. Need annavad meile turvatunde, et saaksime päriselt lõdvestuda, päriselt mängida. Olla loovad. Hingata vabalt. Luua ja elada mõtestatud elu. Me ei pea kogu aeg midagi lisama.✨ Sageli piisab hoopis sellest, et võtame vähemaks. Et loome ruumi. Lubame endal lihtsalt olla. 🤍 Kui tunned, et sooviksid õppida, kuidas selgust, maandust ja rahu, siis närvisüsteemi regulatsiooni kursus naistele “Ellujäämisest elususeni” 5-lend alustab peagi - lisa end ootelisti www.hannaliislao.com/eneseregulatsioon

Kas teadsid, et pikali olemine on su närvisüsteemi jaoks hea! 🧐 Nii ei pea su keha enam gravitatsiooni vastu võitlema. Selg, vaagen ja lihased, mis vastutavad posturaalse kontrolli eest ehk kehaasendi eest, saavad lõpuks puhata ning lõdvestuda. Väheneb energiakulu. Närvisüsteem lülitub ümber parasümpaatilisse puhka-seedi-taastu seisundisse. Nüüd siin on üks suur AGA (nagu ikka, kui asi tundub liiga hea,et olla tõsi!) ❌ Passiivne pikutamine su närvisüsteemi ei tervenda! Miks? 🤔 Passiivsus ≠ püsiv muutus.Kui sa lihtsalt lebad, siis lühiajaliselt võib küll pinge väheneda, kuid neuroplastilised muutused (uute närviteede loomine) vajavad aktiivset osalust ja kordust. Teadlik hingamine ja pehmed liikumised pakuvad närvisüsteemile uue kogemuse: “Ma olen hoitud, ma võin pingest lahti lasta.” Tähelepanu treening ja teadlik liikumine aitavad kaasa uute motoorsete ja emotsionaalsete mustrite kujunemisele. Seega – jah, passiivne puhkus on mõnus ja vajalik. Kuid vaid teadliku kohalolu kaudu suudab närvisüsteem omandada uusi toimimisviise, mis loovad püsiva muutuse ja aitavad sul igapäevaelus stressiga paremini toime tulla. 🌿

Aitäh @hingefestival, et mind kutsusite Alexanderi tehnika ja närvisüsteemi regulatsiooni teemal rääkima 🙏🏻 Tänu on südames! 📷@alicemärtin