Kui sa ei karda ainult läbikukkumist, vaid ka edu
On lihtne mõista, kuidas läbikukkumise hirm võib sooritust takistada, kuid alateadlik eduhirm võib olla sama hävitav. See võib ilmneda karjääripöörde eel, suhte lävel, suurema nähtavuse ees, tervenemise protsessis või hetkel, kui elu hakkab viimaks liikuma selles suunas, mida oled kaua soovinud.
Psühholoogia tunneb seda mustrit hästi, kuid me räägime sellest liiga vähe.
Istuge mugavalt toolile või diivanile. Sulgege silmad ja kujutage ette, et kõik teie elus on läinud täpselt nii, nagu olete soovinud. Elate kohas, millest unistasite, ja teie isiklik elu on täpselt selline, nagu tahtsite.
Teie karjäär on täpselt selline, nagu olete soovinud. Oma töös tunnete end enesekindlalt ja vabalt, suudate väljendada kõike seda, mis on teie sees. Inimesed reageerivad sellele, ja te tunnete rõõmu. Istudes selles kujuteldavas elus, proovige seda tõesti tunnetada nii oma mõtetes kui ka kehas.
… ja siis avage silmad.
Minu küsimus on: kas tundsite rahu ja lõõgastust või tekkis kusagil tagaplaanil pinge? Kas teie kehas oli midagi paigast ära – kerge ebamugavus, ärevus või isegi hirm? Seda kogemust nimetatakse võiduhirmuks – hetkeks, kus edu ise muutub surve allikaks.
Mis on võiduhirm?
Psühholoogia räägib võiduhirmust väga selgelt. Inimesed, kes liiguvad oma eesmärkide suunas, pühendavad aastaid oma elust. Päevast päeva järgivad nad rutiine: töö, kohustused, areng, eneseületamine. Nad usuvad, et see viib nad sinna, kuhu nad tahavad jõuda.
Nad on valmis – nii palju, kui nad oskavad olla. Lõpuks jõuavad nad hetkeni, kus see, mida nad on tahtnud, on käeulatuses.
Siis, vahetult enne läbimurret või selle keskel, tekib mõte: mis saab edasi? Selle murdosa sekundi jooksul võib kõik muutuda. Inimene, kes oli varem selge, tugev ja enesekindel, võib selle hetke raskuse all kokku kukkuda.
See ei juhtu ainult sportlaste, artistide või juhtidega. See juhtub ka naisega, kes on valmis töökohta vahetama, aga jääb kandideerimisega venima. Naisega, kes igatseb lähedust, aga tõmbub tagasi, kui suhe muutub tõeliseks. Naisega, kes tahab terveneda, puhata ja oma keha usaldada, aga hoiab end alateadlikult pinges. Naisega, kes tahab rohkem nähtavust, rohkem raha ja rohkem mõju, kuid kelle süsteem tajub seda ohuna.
Kuidas avaldub võiduhirmigapäevaelus?
Meie elus näeme täpselt sama mustrit. Alguses läheb hästi. Siis läheb veel paremini. Inimesed hakkavad märkama, tunnustama. Võimalused tekivad. Võib-olla tuleb rohkem raha, rohkem nähtavust, rohkem vastutust.
Sa näed, et see, mille poole oled liikunud, hakkab päriselt juhtuma, ja midagi muutub. Mitte sinu oskustes, vaid sügavamal, selles, kuidas sinu närvisüsteem reageerib sellele, mis ees ootab.
Pinge hakkab kasvama ja järsku ilmuvad vead, kahtlused, väsimus, edasilükkamine. Aastatepikkune töö näib murduvat ühesainsas hetkes. Sellel tasemel ei ole enam peamine oht läbikukkumine, vaid edu, sest edu muudab kõike.
Sageli me ei saa aru, mis juhtus. Kõik läks hästi ja iga sammuga tundsime end tugevamana. Ometi ilmub kusagil taustal vaikne hääl: mis siis, kui see päriselt õnnestub? Mis siis, kui mu elu muutub? Mida rohkem püüame seda häält vaigistada, seda tugevamaks see muutub, ilmudes just sel hetkel, kui meil on vaja lihtsalt kohal olla ja tegutseda.
„Edu hirm võib olla sama tugev kui läbikukkumise hirm.”
– The Champion’s Mind, Jim Afremow
Miks edu võib tunduda närvisüsteemile ohuna?
Võiduhirm ei tähenda ainult üht ärajäänud sammu või üht kasutamata võimalust. Sageli on selle hind palju sügavam.
See võib välja näha nagu korduvad peaaegu-õnnestumised. Nagu tunne, et oled kogu aeg millegi lävel, aga midagi jääb puudu. Nagu sisemine väsimus sellest, et sa tead, milleks oled võimeline, kuid sa ei ela seda täielikult välja.
Aja jooksul võib see murendada enesekindlust. Mitte sellepärast, et sinus oleks vähe võimekust, vaid sellepärast, et sa ei mõista, miks sa end viimasel hetkel tagasi hoiad. Ja kui inimene ei saa oma sisemisest mustrist aru, hakkab ta sageli arvama, et probleem on temas endas: et ta ei ole piisavalt distsiplineeritud, piisavalt valmis, piisavalt julge või piisavalt hea.
Tegelikult ei ole küsimus alati oskustes. Väga sageli on küsimus selles, kas sinu närvisüsteem kogeb muutust turvalisena.
Kuidas võiduhirm väljendub?
Võiduhirm ei ilmu alati suurte draamadega. Enamasti avaldub see peenelt, aga väga järjekindlalt. Näiteks nii:
sa valmistud hästi, kuid viimasel hetkel hajud;
edu lähenedes tekib seletamatu pinge või väsimus;
hakkad üle mõtlema just siis, kui oleks vaja lihtsalt tegutseda;
lükkad edasi samme, mis võiksid päriselt midagi muuta;
teed ootamatuid väikseid vigu seal, kus tavaliselt ei eksiks;
tõmbud tagasi, kui nähtavus, lähedus või vastutus kasvab;
tunned, et tahad muutust, kuid su keha reageerib sellele nagu ohule.
Kui sa tunned ennast siin ära, ei tähenda see, et sinuga on midagi valesti. See tähendab, et sinus on osa, mis püüab sind kaitsta.
Stress ja ebapiisavuse tunne
Me nimetame sümptomeid – stress, surve, ebastabiilsus, läbipõlemine –, kuid mitte nende taga olevat mehhanismi. Me liigume edasi ainult nii kaugele, kui meie psüühika seda lubab, ja kui elu hakkab muutuma, ei ole me alati selleks valmis.
Adrenaliini ja välise tunnustuse najal toimime mõnda aega, kuid peagi kasvab surve: olla sellel tasemel jälle ja jälle. Ilma tööriistade ja arusaamiseta muutub see ülekoormavaks.
Me oleme juba piisavad. Probleem ei ole selles, mida me oskame, vaid selles, mis juhtub meiega surve all. Mõistus, seistes silmitsi tundmatu tulevikuga, valib sageli turvalisuse kasvu asemel. Ja mõnikord näeb see turvalisus välja nagu enese tagasihoidmine.
Ma olen seda mustrit näinud ikka ja jälle inimestel, kes on võimekad, intelligentsed ja sügavalt motiveeritud. Väljastpoolt võib tunduda, et neil on kõik olemas. Seestpoolt võib aga närvisüsteem olla endiselt häälestatud vanale turvalisusele, mitte sellele elule, mida nad tegelikult soovivad.
Miks sa hoiad end tagasi?
Mõni aeg hiljem jõuab kohale mõte: ma hoidsin ennast tagasi. See olukord jookseb peas nagu film.
See ei ole erand – see on muster, normaalne psühholoogiline protsess.
Kõige valusam osa ei ole sageli mitte ebaõnnestumine ise, vaid taipamine, et kusagil sügaval ei olnud takistuseks mitte võimete puudus, vaid suutmatus vastu võtta seda, mida sa tegelikult tahtsid.
Kuidas luua muutust?
Siin on oluline mõista üht asja: seda mustrit ei murra ainult suurem pingutus.
Sageli ei vaja inimene rohkem distsipliini, rohkem surumist ega rohkem enesekontrolli. Ta vajab turvalisemat ja stabiilsemat sisemist alust, mille pealt muutust vastu võtta.
Selleks on olemas tööriistad, mis toetavad närvisüsteemi: tuleviku visualiseerimine, meditatsioon ja kohalolu, kehateadlikkuse harjutused, päeviku pidamine, teadlikud rutiinid, edujärgsete stsenaariumide vaimne läbimängimine ning loo loomine, mis ulatub kaugemale ühest hetkest.
Aga veel olulisem on protsess ise.
Esmalt tuleb märgata, et tegu ei pruugi olla laiskuse, distsipliinipuuduse või iseloomuveaga. Seejärel tuleb mõista, mida sinu närvisüsteem edu, muutuse, nähtavuse, läheduse või suurema vastutuse lähedal teeb. Siis saab hakata harjutama uusi sisemisi reaktsioone, mis ei põhine kokku tõmbumisel, vaid turvalisusel. Alles sealt tekib võime võtta vastu rohkem elu, ilma et peaksid end selle eest alateadlikult kaitsma.
Need meetodid võivad tunduda lihtsad, kuid otsustavatel hetkedel kas toetavad need meid või võtavad tulemuse meie käest ära.
„Iga mäng koosneb kahest osast: välimine mäng ja sisemine mäng.”
– The Inner Game of Tennis, W. Timothy Gallwey
Sisemise seisundi loomine
Just seetõttu on see teema minu jaoks nii oluline.
Ma ei tööta ainult eesmärkide, harjumuste või mõtteviisiga. Või ka ainult kehaga. Mind huvitab see, mis juhtub inimesega siis, kui ta on päriselt millegi olulise lävel. Hetkel, kui vana identiteet enam ei kanna, aga uus ei ole veel kehas turvaline.
Oma töös toetan ma naisi, kes tahavad teha muutust, mida nad on kaua edasi lükanud. See võib olla karjääripööre, tervenemine, suurem nähtavus, sügavam suhe, rohkem raha või lihtsalt julgus lõpuks elada kooskõlas oma tegeliku potentsiaaliga.
Sageli ei ole peamine küsimus selles, mida nad veel õppima peavad. Küsimus on selles, kuidas luua sisemine seisund, mis suudab vastu võtta selle, mida nad tegelikult soovivad.
“Koolitusel osalemine oli imeline aeg. Teadsin juba enne, et Alexanderi tehnika klikub minuga ideaalselt, ja isegi siis kursuse mõju ületas minu ootusi. Kursusele tõmbas mind soov õppida närvisüsteemi lähemalt tundma - tundsin, et seal on midagi suure potentsiaaliga, mida ma veel ei tea. Selline janu kustutamise tunne oli, õppides uusi tehnikaid ja vaadates otsa hämaratele kohtadele endas.
Enne kursust tundsin ennast ka suurema osa ajast pigem hästi, aga nüüd on lisandunud uus kiht, mida iseloomustaksin sõnadega maandus, joondus, aktsepteerimine ja sära. Ma isegi ei osanud loota, et nii sügavalt positiivsed tunded on mulle saadaval, ja see teeb nii tänulikuks. Kõige tugevamalt mõjusid juhendatud matil lamamise harjutused ja EFT, aga ka lihtsalt sõnavaraga kokku puutumine ja ühine ruum arenemiseks. Soovitan kursust üldse kõigile, aga eriti neile, kes tunnevad igatsust rohkem päriselt elada, kuid miski on ees. “- Paula
Kuidas ületada hirme?
Hirm on normaalne osa inimkogemusest. Me kõik tunneme seda.
Kuid siin on keeruline tõde: sa võid olla valmis – ja ikkagi mitte edasi liikuda. Kui sinu mõistus ei tea, mis tuleb pärast edu, püüab ta sind selle eest kaitsta. Ta eksitab sind, tekitab pinget ja katkestab selle, mida sa juba oskad teha.
Mitte sellepärast, et sa pole valmis, vaid sellepärast, et sa pole valmis selleks, mis tuleb pärast valmisolekut. Ja see muudab kõike.
Kui sinu mõistus ei tea, mis tuleb pärast edu, teeb ta kõik, et takistada sul selleni jõudmast.
Õppida valmistuma mitte ainult selleks, mida sa teed, vaid ka selleks, mis sellele järgneb, on oskus – ja seda saab treenida. Ometi räägitakse sellest endiselt liiga vähe.
Ja võib-olla ei vaja sa praegu mitte rohkem pingutust, vaid suuremat sisemist turvatunnet selle ees, et su elu võibki muutuda.
Närvisüsteemi regulatsiooni kursus
Just seetõttu on see teema minu jaoks nii oluline.
Ma ei tööta ainult eesmärkide, harjumuste või mõtteviisiga. Mind huvitab see, mis juhtub inimesega siis, kui ta on päriselt millegi olulise lävel. Hetkel, kui vana viis ellu jääda enam ei toeta, aga uus viis elada ei ole veel kehas turvaline.
See on ka see, mida me teeme minu 8-nädalases programmis „Ellujäämisest elususeni”.
See ei ole lihtsalt kursus, mille eesmärk on ärevust vähendada või pakkuda kiireid lahendusi, mis toimivad ainult hetkeks. See on sügavam ja struktureeritud protsess, mille käigus liigume järk-järgult seisundist, kus keha ja närvisüsteem on pidevas valvelolekus, pinges ja kaitses, seisundisse, kus tekib rohkem ruumi, kergust ja elus olemise tunnet.
Selle teekonna jooksul loome tugeva aluse, millele saad toetuda ka pärast programmi lõppu.
Liigume samm-sammult:
pidevast sisemisest pingeseisundist ja ülereageerivast närvisüsteemist kehalise turvatunde ja stabiilsuse poole;
üleanalüüsimisest ja kontrollivast mõtlemisest selguse, kohalolu ja eneseusalduse poole;
emotsionaalsest ülekoormusest või tuimusest reguleeritud, voolava ja talutava tundmise poole;
ellujäämisest, kus fookus on lihtsalt hakkama saamisel, elususeni, kus tekib kontakt iseenda, oma vajaduste ja oma elujõuga.
Programmi jooksul õpid sa paremini eristama, mis sinuga tegelikult toimub, ja saad keele oma kogemuse mõtestamiseks. Sa omandad praktilised tööriistad närvisüsteemi reguleerimiseks, mis toimivad päriselus, mitte ainult teoorias. Sa lood sügavama kontakti oma kehaga, mis saab sinu jaoks üha rohkem sisemiseks kompassiks. Sa õpid turvalisemalt kogema ja integreerima oma emotsioone ning kujundama uusi mustreid, mis ei vii sind tagasi samasse ärevuse, pinge või enese tagasihoidmise tsüklisse.
Ja võib-olla kõige olulisem muutus toimub tasapisi, peaaegu märkamatult:
sa hakkad kogema, et rahu, rõõm või sisemine kindlus ei ole midagi, mida peab pidevalt välja teenima või taga ajama, vaid midagi, mis saab tekkida siis, kui sinu süsteem tunneb end piisavalt turvaliselt.
See on oluline ka siis, kui oled oma elus millegi suurema lävel. Kui sa tahad teha karjääripööret, luua suhet, taastada usaldust oma keha vastu, võtta vastu rohkem nähtavust, rohkem küllust või lihtsalt elada rohkem kooskõlas oma päris potentsiaaliga, siis ainult ettevalmistusest ei pruugi piisata. Vaja on ka sisemist seisundit, mis suudab muutust vastu võtta.
Just seda sisemist valmisolekut me selles programmis loomegi.
Kui sa lugesid seda ja tundsid, et midagi selles puudutas sind sügavamalt kui lihtsalt arusaamise tasandil, siis võib-olla on see sinu koht teha järgmine samm.
Mitte rohkem pingutades.
Mitte rohkem kontrollides.
Vaid õppides, kuidas olla iseendaga viisil, mis päriselt toetab.
