Miks tundub, et kõik teised saavad eluga paremini hakkama?
Kui kõik teised näivad eluga hakkama saavat, on lihtne hakata uskuma, et probleem oled sina. Sina oled see, kes õhtuks enam midagi ei jaksa, kes ärritub liiga kiiresti, kelle keha on pinges ja kelle mõtted ei lase magada. Sotsiaalmeedias jõuavad teised samal ajal teha tööd, kasvatada lapsi, treenida, hoida suhteid ja realiseerida oma potentsiaali. Sa tead küll, et näed valitud hetki, kuid enda argipäeva selle pildiga võrreldes võib ikkagi tekkida vaikne küsimus: miks mina ei suuda?
Ühe inimese väsimus, ärevus või ülekoormus ei teki ühiskonnast eraldi. Meie kehas ja igapäevastes reaktsioonides kohtuvad isiklik elulugu ning kultuur, milles elame: mida peetakse edukuseks, kui palju oodatakse kättesaadavust, millal lubatakse puhata ja milliseid vajadusi tuleb justkui õigustada. Kui hakkamasaamise mõõdupuuks saab võime pidevalt rohkem teha, võib inimene õppida oma piire ületama ammu enne, kui ta õpib neid märkama. Ja kui paljud inimesed tunnevad korraga, et nad ei tule toime, tasub küsida ka seda, millise elu korraldusega neil tuleb toime tulla.
Ometi kipume pakkuma ühiskondlikule ülekoormusele individuaalseid lahendusi. Planeeri paremini, mõtle positiivsemalt, treeni, mediteeri, reguleeri oma närvisüsteemi. Ka enese eest hoolitsemisest võib saada järjekordne kohustus: sa peaksid suutma ennast piisavalt kiiresti taastada, et homme jälle sama tempoga jätkata. Nii jääb kergesti mulje, et kui oled endiselt väsinud või pinges, pole sa enda kallal piisavalt tööd teinud. Aga sinu raskused ei tõesta, et oled nõrk, saamatu või teistest kuidagi vähem võimekas. Ja teiste nähtav hakkamasaamine ei räägi veel sellest, mis hinnaga see tuleb.
Siit tekib keeruline küsimus: kes siis vastutab? Töökeskkonnal, organisatsioonidel ja ühiskonnal on oma vastutus ning seda ei saa lahendada soovitusega, et inimene võiks lihtsalt paremini hingata. Samal ajal on sinu jaoks oluline, mida saad teha juba praegu, ajal, mil suuremad muutused alles kujunevad. Vastutuse võtmine enda eest võib alata arusaamast: ma ei ole kõiki neid tingimusi valinud, kuid saan õppida oma vajadusi varem märkama, abi küsima, piire väljendama ja olukordadele teisiti reageerima. See on koht, kus süü asemel saab tekkida tegutsemisruum.
Paraku pole paljudele meist neid oskusi kuigi teadlikult õpetatud. Oleme õppinud täitma ülesandeid, lahendama probleeme ja ennast kokku võtma, kuid vähem seda, kuidas märgata pingutuse hinda oma kehas. Võime osata väga täpselt selgitada, miks me alati nõustume, üle vastutame või ennast tagaplaanile jätame, ja ometi teha järgmises olukorras jälle sedasama. Mõistmine on väärtuslik, kuid vajab kõrvale kogemust ja harjutamist, et uus valik oleks kättesaadav ka hetkel, mil harjumuspärane reaktsioon juba käivitub.
Just siin on somaatilise ehk kehapõhise õppe väärtus. See lähenemine vaatleb mõtlemist, tundeid, tähelepanu ja keha toimimist omavahel seotud tervikuna ning aitab õppida märkama, kuidas sinu reaktsioon kujuneb: millal hoiad hinge kinni, tõmbud pingesse, kiirustad või jätkad pingutamist ka siis, kui vajad pausi. Minu töö keskmes on oskused reageerida teisiti — märgata varem, võtta enne tegutsemist hetk ja harjutada võimalusi, mida saad kasutada päris olukordades. Paljude jaoks on see seni puudunud osa õppimisest: kuidas viia teadmine endast igapäevasesse käitumisse.
Sa ei pea ootama, kuni kogu elu sinu ümber muutub rahulikuks, et hakata ennast paremini toetama. Õppides teisiti reageerima, mõjutad ka seda, kuidas töötad, suhtled ja oma suhteid kujundad. Nii võib enese eest vastutuse võtmine tähendada ka otsust midagi muuta, millestki keelduda või tuge otsida. Võimalus tegutseda algab sageli väikesest kogemusest: mul on selles olukorras rohkem valikuid, kui seni tundus.
Kui tunned, et soovid neid oskusi sügavamalt õppida ja oma igapäevaellu tuua, kutsun sind „Ellujäämisest elususeni“ 8-nädalase kursuse ootelisti. Kursusel ühendame mõistmise praktilise kehapõhise õppega: õpime märkama pingeharjumusi, võtma enne reageerimist pausi ning leidma rohkem võimalusi ennast toetada ka keerulistes olukordades.
Sa ei pea olema jõudnud murdepunkti, et tuge saada. Oled oodatud ka siis, kui saad väliselt hästi hakkama, kuid tunned, et see nõuab sinult liiga palju — või kui oled endaga juba palju tööd teinud, ent teadmisest pole veel saanud igapäevast oskust.
Ootelistiga liitumine ei kohusta sind kursusel osalema. See annab sulle võimaluse saada infot järgmise grupi ja liitumisvõimaluste kohta ning rahulikult kaaluda, kas see õpe võiks sind praegu toetada.
