
Individuaaltunnid toimuvad 2025 suvel Tallinnas Üks Majas ja Haapsalus.
Muuda oma stress rõõmuks!
Kellele on Alexanderi tehnika?
Kõigile, kes on stressis, ülestimuleeritud, läbipõlenud, kurnatud ja kes ei saa välja “orav rattas” rütmist.
Kõigile, kellele teevad muret: kaela-ja õlavöötme pinged ja valu, lõuapinged ja peavalud, ülekoormusvigastused (nt karpaal-ja kubitaalkanali sündroomid, õlavigastused), seljavalu, rühiprobleemid, hüpermobiilsus, tasakaalu-ja koordinatsiooniprobleemid, hingamise-ja hääleprobleemid.
Muusikutele ja sportlastele, kes on vigastuse tõttu pidanud võtma pausi, kes kannatavad esinemisärevuse/sooritusärevuse käes, kes soovivad õppida konstruktiivselt harjutama ehk parandama oma sooritust ilma 8h päevas harjutamata.
Psühholoogidele, füsioterapeutidele, somaatilistele coachidele, joogaõpetajatele jm, kes soovivad omandada uusi ning praktilisi lähenemisi enesega ning oma klientidega tööks.
Koolitajad, õpetajad ja podcasterid, kelle töövahendiks on hääl. Hääl saab alguse kehast, seega nr 1. samm on alati parandada kehakasutust ning hingamist. Nr 2.samm on minna hääle-ja kõnetreeneri juurde.
Kontoritöötajad, kellel on sundasendite tõttu kaela-ja õlavöötme pinged, seljavalu ning randmeprobleemid ning kes soovivad leida parima võimaliku ergonoomilise kehaasendi.
Mida räägivad inimesed?
Klientide kogemuslood
“Alexanderi tehnika esimesest tunnist saati olen sellest ülimas vaimustuses! See on imeline väestav tunne, kui leiad õpetaja, kes oma erialas ja inimeste abistamises niivõrd kirglik on! Toimus suuri taipamisi ja edasiliikumist. Iga läbitud tund andis mulle uut informatsiooni, juhtnööre.
Ma päriselt aktsepteerin ennast, lasen endal lihtsalt olla ja tunda kõiki emotsioone. Enesekriitiline hääl, millega iseennast rünnanud olen, muutus neutraalsemaks, hakkasin vaatlema “puudujääke” ja “vigu” võimalustena õppida ja paremaks inimeseks saada. Kui hakkasin ennast aktsepteerima, pehmenesid ka pinged minu ja teiste vahel. Hakkasin tähele panema situatsioone, kus pingesse tõmbun, ning hakkasin teadlikult nendes olukordades vajalikke muudatusi tegema (keha liigutamist, lõdvestamist, mõttemustri muutmist jms).
Parandasin kehahoiakut - uus õige hoiak oli lausa nii loomulik, et vanasse hoiakusse laskudes hakkas füüsiliselt ebamugav. Tasapisi selgines ja võimendus teadmine, et me ise kontrollime enda elu. Ei ole kiireid lahendusi, tõelised muutused nõuavad tähelepanu, rahulikku teadlikku ja järjekindlat tegutsemist. Ja palju suisa uskumatuid hetki. Ükskord näiteks peale pikka pingelist tööpäeva avastasin, et mul on nupp, millega välja- ja sisse lülitada tekkinud peavalu. Ega ma ilmselt ei usuks, kui poleks ise kogenud. Tunnen end uue, parema ja tervema versioonina iseendast.
Hanna-Liisil on erakordne võime päriselt kuulata, kaasa rääkida ning vastavalt igaühe enda olukorrale neid edasi juhendada. Ta on tundides täielikult õpilasele pühenduv. Tänu siirale soovile mind edasi aidata, tekkisid meil väga põnevad arutelud. Endagi üllatuseks julgesin küsida äärmusest äärmusesse küsimusi ning jagada ka sama erinevaid kogemusi. Soovitan tema tunde kõigile, kes ühel või muul põhjusel tunnevad, et nad ei saa elus soovitud kiirusel või ulatuses edasi liikuda. Alexanderi tehnikal on potentsiaal lahustada igal inimesel nii füüsilisi, vaimseid, kui ka emotsionaalseid piiranguid, kui ta vaid ise sellele võimaluse annab. “ - Liis

Iseendaga kohtumise ja sõbrunemise protsess
“Minu jaoks huvitav tähelepanek on ka see, et AT koolituspäevale tulles ma ei olnud sisuliselt teadlik selle tehnika vaimsest poolest. Ma otsisin ja lootsin leida abi oma füüsilistele muredele ja seetõttu ilmselt ka eeldasin füüsilist lähenemist - mingisugust nn. harjutustekompleksi, mis on vaja sisse treenida. Nüüdseks olen arvatavasti aru saanud, et tegu on ikkagi keha ja vaimu kahepoolse koostööga ja mõttel on seejuures väga võimas jõud, kui seda ainult kasutada oskad. See on pikk (aga põnev) tee, et ses osas meistriks saada.
Kuna AT nõuab ka enda jälgimist ja analüüsi, siis paratamatult hakkad ühel hetkel küsima, miks ma nii teen või tunnen nagu ma just mingil hetkel mingi sündmuse peale seda parasjagu teen. Uudishimulik inimene hakkab vastuseid otsima ja kui juhtumisi leiab, siis see on selline nn. ahhaa hetk. Minu jaoks oli selline hetk seoses ülitundliku närvisüsteemi temaatikaga. Kui nüüd küsida, mida see teadmine mulle annab, siis minule isiklikult seda, et ma saan endast paremini aru miks ma teatud olukordades tunnen ja käitun just nii nagu ma tunnen ja käitun ja, et see ei ole kuidagi ebanormaalne. Ühtlasi on mul seetõttu endaga ka lihtsam leppida sellisena nagu ma olen ja ka ennast paremini aidata, sest paraku ei saa teha alati asju nii nagu mulle sobivam oleks ja siis saan ennast nendest situatsioonidest paremini üle aidata. Läbi selle saan ka paremini aru sellest, miks on vaja, et see sisemine hääl, millega me iseendaga suhtleme, ei oleks mitte kiuslik despoot, vaid kaastundlik ja abivalmis teejuht, kes meid ka raskel hetkel hätta ei jäta. Iseenda eest ära ei jookse, mistõttu peame ilmselt olema iseendale kõige ustavamad abilised ja paremad sõbrad nii heas kui halvas.
Üldse tundub mulle (ja see kõlab tõenäoliselt juba natuke klišeena), et kui vaadata suurt plaani, siis seda, mis toimub meie ümber, me sisuliselt muuta ei saa. Kuna üks asi, mis siin ilmas on üsna kindel, on see, et kõik muutub, siis sellega toimetulemiseks peame tegelema ilmselt iseendaga. Jah, paraku 100% valmistuda ei saa, sest kunagi ei tea täpselt, mis meid järgmise elutee käänaku taga ootab. On ilmselt nii rõõme kui muresid ja asju millega tuleb lihtsalt leppida ning nendega koos elama õppida. Hea, kui siis on tagataskus mõned tööriistad, millega ennast aidata ja millele toetuda.
Sisenemine Alexanderi tehnika maailma ja sellega tutvumine on olnud minu jaoks seega ka iseendaga kohtumise/tutvumise ja sõbrunemise protsess ning mulle tundub, et see protsess kestabki mingis mahus ilmselt päris lõputult :). Oluline on seda lihtsalt ühele hetkel alustada. See nõuab päris omajagu julgust, et endale ausalt silma vaadata ja ennast ära kuulata. Alles siis saavad asjad muutuma hakata ja selleks peab jällegi kannatust olema, sest need protsessid, mulle tundub, ei käi alati just nipsust. - Karl