9 viga, mida vältida närvisüsteemi reguleerimisel

Suurem osa inimesi ei alusta närvisüsteemi reguleerimise teekonda lihtsalt huvist enesearengu vastu, vaid sellepärast, et nende sisemine kogemus on muutunud liiga intensiivseks ja kurnavaks — keha on krooniliselt pinges ning isegi puhkusel ei suudeta lõdvestuda.

Keeruline on keskenduda, pea on mõtteid täis ning tihti isegi mäletata, et millal tunti end päriselt elusana. Ollakse tublid ja töökad, väliselt võib-olla isegi hästi funktsioneerivad, kuid rahu, kergust ja sügavat kohalolu, mis aitaks rõõmu tunda isegi väikestest asjades, enam ole.

Ja kui nad lõpuks leiavad erinevad harjutused ja praktikad, mis lubavad leevendust ja paremat enesetunnet, tekib täiesti loomulik soov, et see kõik hakkaks võimalikult kiiresti toimima, et pinge kaoks, enesetunne paraneks ja elu muutuks kergemaks.

Kuid väga sageli näen ma oma töös, et inimesed lähenevad nendele samadele praktikatele täpselt sama sisemise hoiaku ja tempoga, mis on nad pingeseisundisse algselt viinud — kiirustades, surudes, oodates endalt kiireid tulemusi ja alateadlikult püüdes “õigesti teha” ja “valet tegemist vältida".”

Ja just siin tekibki üks suurimaid paradokse.

Närvisüsteemi reguleerimine ei ole ainult küsimus sellest, mida sa teed, vaid eelkõige sellest, kuidas sa seda teed — millise sisemise kvaliteedi, tempo ja suhtumisega sa nende praktikate juurde lähed.

Ükski harjutus ega tehnika ei saa sind päriselt aidata, kui sinu viis seda teha hoiab keha jätkuvalt pinges, valvel või enesekriitilises seisundis, sest närvisüsteem ei õpi läbi survestamise, vaid läbi turvatunde, järjepidevuse ja kohalolu.

Seetõttu ei ole regulatsiooni teekond lihtsalt erinevate tehnikate kogum või ära tegemine, vaid palju sügavam protsess, mis puudutab sinu suhet iseendaga — seda, kuidas sa ennast tajud, kuidas sa endaga räägid ja kuidas sa teed ka neid kõige olmelisemaid igapäevaseid tegevusi.

Selles artiklis jagan sinuga üheksat kõige levinumat viga, mida olen märganud oma töös tuhandete inimestega, et saaksid neid mustreid enda juures teadlikumalt märgata, neist tasapisi väljuda ning liikuda edasi rohkem kohalolu, kerguse ja eneseusaldusega.

• Enesekriitilisus ja karmus – kui suhtud endasse liiga rangelt, tekitab see lisapinget selle asemel, et aitaks. Kui oled enda vastu hinnaguline ja kriitiline, siis sinu närvisüsteem tajub seda kui lisaohtu ja stressiallikat. Selleks, et vähendada sisemist survet rakutasandini välja, on oluline õppida olema iseenda parim sõber, toetaja ja arengutreener. Toetada end lahkelt ja kaastundlikult. Teada, millal teha endale pai ja millal panna endale nn “armastusega jalaga tagumikku”.

• Kiire tulemuse ootamine – närvisüsteemi reguleerimine vajab aega ja kannatlikkust, mitte kiirustamist. Närvisüsteem ei muutu üleöö – see vajab aega, et luua uusi seoseid ja harjumusi. Kui ootad kiireid tulemusi ja muutud kannamatuks, tekitad endale lisasurvet, mis tegelikult aeglustab paranemisprotsessi. Me ei saa terveneda nn “käsu peale” ja panna kalendrisse aega, milleks peame terved olema. Keha ei tööta nii. Inimese hing ei tööta nii.

• Harjutuste tegemine ilma kohaloluta – automaatne harjutuste läbitegemine ei too tulemusi. Kui teed harjutusi automaatselt ilma tähelepanuta ja kohaloluta, siis su närvisüsteem ei saa sellest kasu. Pigem kinnistad sa niimoodi veelgi sügavamalt juba sisseharjunud mustreid. Regulatsiooni võti on teadlik kohalolek ja ühendus oma keha ning tunnetega harjutuste ajal.

• Eneseusalduse puudumine ja vastutuse äraandmine – kui loodad, et keegi teine lahendab su probleemid sinu eest ja sa ei usalda ennast. Kui annad vastutuse oma heaolu eest täielikult kellelegi teisele, kaotad oma sisemise jõu ja usalduse enda vastu. Kuigi toetus on oluline, pead sina ise olema oma paranemise protsessis aktiivne osaleja ja tundma end enesekindlalt, et suudad end toetada. Eneseusalduse taastamine on närvisüsteemi regulatsiooni alustala.

• Vale strateegia/harjutus valele seisundile – kõik meetodid ei sobi kõikidele olukordadele ja kõikidele inimestele. Erinevad närvisüsteemi seisundid vajavad erinevaid lähenemisi. Oluline on õppida ära tundma oma hetkeseisundit ja valida sellele sobiv regulatsioonistrateegia. Kui valid vale strateegia valel ajal, siis võid end enesele teadmatagi hoida kinni ellujäämisrežiimil ja teha asja palju hullemaks. Seega, teadlikkus on võtmetegur ning sel põhjusel on hariduslik pool oluline, sest see annab sulle selge kompassi orienteerumaks tänases tervise-, heaolu ja enesearengumaailmas.

• Ei tehta otsust pühenduda ja harjumusi muuta – närvisüsteemi ümberprogrammeerimine vajab järjepidevust ja aega. Pühendumist enesele. Vanadest sisseküntud mustritest väljumine ja uute harjumuste loomine nõuab regulaarset praktiseerimist ja kannatlikkust. See ei juhtu üleöö. Samas, kuis a tead, mida teha ja püüad teha iga päev kasvõi 1% midagi paremini, siis see on piisav, et asjad hakkaksid muutuma paremuse poole.

• Harjutuste vaatamine eraldi päris elust — kui praktikad jäävad igapäevaelust eraldatuks, jääb kogu töö enesega tegelikult poolikuks. Kui aga integreerid regulatsiooniharjutused oma igapäevaellu, märkad suuremat sisemist rahu, oskust paremini stressiga toime tulla ning püsivamaid tulemusi oma üldises heaolus. Teadlik kohalolek ja regulatsioon muutuvad loomulikuks osaks igapäevastest valikutest ja sa muutud isikuomadusteni välja. Saad end tunda enesekindlalt ja julgelt ning ei ole välise lükata-tõmmata.

• Keskendutakse lõpptulemusele, mitte protsessile — sageli soovitakse negatiivsest kogemusest vabaneda selle asemel, et seda esmalt aktsepteerida ja märgata. Tegelikkuses jätad nii vahele kaks olulist sammu — märkamise ja aktsepteerimise. Närvisüsteemi reguleerimine algab sellest, et õpid oma kogemust hinnanguvabalt vaatlema ja aktsepteerima, mitte selle vastu võitlema. See, millega võitled, võimendub mitte ei lahustu. Ja meie eesmärk on sisemist survet vähendada, et sa kogeksid oma kehas flow-tunnet, energiat ja ruumi.

• Keskendutakse ainult teooriale või vastupidi, ainult harjutustele – mitte integratsioonile. Ainult teooria lugemine ilma praktiseerimata ei too muutust, samamoodi nagu ainult harjutuste tegemine ilma mõistmiseta. Tõeline muutus sünnib siis, kui ühendad mõlemad – mõistad, mis toimub ja rakendad seda teadlikult oma elus.

Kui Sa tundsid end ära ning soovid astuda järgmise sammu enasthoidva elu suunas, siis liitu 8-nädalase närvisüsteemi regulatsiooni kursuse “Ellujäämisest elususeni” 7.lennu ootelistiga SIIT.

Sinu tervise, heaolu & unistuste toetaja, Hanna-Liis